Liiklusõnnetused loomadega on karm paratamatus ja see arv on tõusuteel. 2017. aastal oli liiklusõnnetusi metskitsedega 2916 ja 2018. aastal 4408.

2019 aasta numbrid on veel trööstitumad:

  • Metskits – 4885
  • Põder – 219, millele lisandub 18 juhtumit kui loom sai viga, aga jooksis metsa. Siit tuleb maha arvata 27 juhtumit, mis toimusid rongiga.
  • Metsiga – 103
  • Ilves – 6
  • Hundid – 3
  • Hirv ja karu – 10

Rebaste, kährikute ja väiksemate metsloomade, aga ka lemmikloomadega toimunud õnnetuste üle arvet ei peeta. Ka eelloetletud metsloomadega toimunud õnnetusi on ilmselt rohkem, sest kõik autojuhid ei anna ka kokkupõrkest teada. Enim õnnetusi metsloomadega toimub varahommikul või hilisõhtul. Kuidas siis pärast õnnetust käituda?

  • Taga üldine ohutus – peata sõiduk ja lülita sisse ohutuled, halva nähtavuse korral aseta teele ka ohukolmnurk
  • Kui inimesed said viga, siis helista viivitamatult häirekeskuse numbrile 112
  • Vigastatud või hukkunud suuremast loomast teavita Keskkonnainspektsiooni, helistades valvetelefonile 1313
  • Väike- ja lemmikloomadega toimunud õnnetuste puhul helista pigem vabatahtlikele loomapääste- ja -kaitsega tegelevatele ühingutele.  Anna teada ka siis kui loom suutis põgeneda
  • Linna või asula piires hukkunud loomadest informeeri kohalikku varjupaika, kelle ülesandeks on korjuste koristamine
  • Pildista sündmuskoht üles, et tõestada juhtunut. Kindlustusfirmas võib see kasuks tulla
  • Võta ühendust oma kindlustusseltsiga ja kooskõlasta edasine käitumine. Kohustuslik liikluskindlustus ei kata looma tekitatud kahjusid, küll aga kasko

Lemmik- ja põllumajandusloomade omanikele teadmiseks!

Loomaomanikku ei saa vastutusele võtta kui ta lemmik või põllumajandusloom lihtsalt vabalt ringi liigub ja kahju ei tekita. Nii järgnebki kasside ja koerte pidamise eeskirja rikkumise eest väärteo vastutus üksnes juhul, kui eeskirja rikkumisega on tekitatud varalist kahju või põhjustatud inimesele tervisekahjustus.

Küll aga peavad loomaomanikud korvama igal juhul nende looma põhjustatud kahju, sh autojuhtidele tekkinud varalise kahju. Loomapidamist loetakse seaduse silmis suurema ohu allika valitsemiseks ning tekitatud kahju osas kohaldub riskivastutus ehk süüst sõltumatu vastutus. See tähendab, et loomapidaja vastutus võib järgneda ka juhul, kui ta ei rikkunud nõuetekohast hoolsuse taset, sh erinevaid eeskirju.

Loomapäästegrupp paneb autojuhtidele südamele, et nad ei jätaks vigastatud looma või lindu piinlema vaid otsiksid abi, teatades võimalikult täpse õnnetuse toimumiskoha. Täname!