Erakond Eestimaa Rohelised esitasid valimiskomisjonile täisnimekirja ehk 125 kandidaadi avaldused Riigikogu valimistel kandideerimiseks. Nende seas andis oma nõusoleku osalemiseks ka viisteist Loomapäästegrupp MTÜ vabatahtlikku. Loomapäästjate eesmärk ei ole Riigikokku pääsemine vaid esmajoones rohelise maailmavaate toetamine ja loomakaitse valdkonna toomine valimisdebattidesse.
„Loomakaitse ei saa kunagi ühegi valimise peateemaks, aga arenenud ühiskonnad pööravad ka teistele liikidele tähelepanu. Mitte ükski erakond taas oma programmides loomade kaitsmise vajadusele tähelepanu ei pööranud ning seda tahame me muuta ja tegelikult juba natuke ka muutsime“, ütles Loomapäästegrupp MTÜ eestvedaja Heiki Valner.
Vabatahtliku töö peakoordinaator Katrin Lehtveeri sõnul soovitakse olla eeskujuks ka teistele mittetulundusühingutele ning innustada neid samuti järgmistel valimistel osalema, sest loomakaitsjate seisukohad ja ettepanekud täna veel Riigikogus esindatud pole. Erakond Eestimaa Roheliste loomakaitset puudutavad lubadused on järgmised:
1.Loome riikliku metsloomade rehabilitatsioonikeskuse ning tõstame riiklike asutuste kompetentsi metsloomade abistamiseks. Peame tagama keerulisse olukorda sattunud metsloomade heaolu. See ei saa olla vaid ilma metsloomi puudutava eriväljaõppeta päästeameti vastutusvaldkond.
2.Loome maaeluministeeriumi haldusalasse loomakaitse komisjoni, kaasates eksperte ülikoolidest ja loomakaitsega tegelevatest organisatsioonidest. Soodustame loomakaitseorganisatsioonide ja riiklike instantside vahelist suhtlust. Moodustame riiklikult koordineeritud üleriigilise metsloomade päästetöödega tegelevate organisatsioonide võrgustiku.
3.Keelustame karusloomafarmid. Oleme kindlalt vastu iganenud ning julma tööstuse arendamisele Eestis. Karusloomade pidamine majanduslikul eesmärgil tuleb lõpetada ning farmid sulgeda üleminekuajaga mitte kauem kui viis aastat.
4.Kehtestame üldise kasside ja koerte kiibistamise kohustuse koos registrisse kandmisega. Aitame omavalitsustel registreeritud lemmikloomad üle kanda ühtsesse Europetiga seotud riiklikku registrisse.
5.Keelustame tarastatud jahipidamise ja kehtestame jahiturismile rangemad nõuded.Tarastatud jahipidamine ei ole jahiseadusega reguleeritud, kuid peaks olema. Keelustame Eesti metsloomade vangistuses pidamise v.a. loomaaedades keskkonnahariduslikul või veterinaarsel põhjendusel. Mõistame hukka igasuguse loomade tapmise või vigastamise meelelahutuslikul või sportlikul eesmärgil. Jahipidamisel tuleb järgida häid jahipidamistavasid. Jahipidamise peamine eesmärk on metsloomade endi heaolu ja looduslike koosluste hea seisundi tagamine.
6.Kehtestame põllumajanduslike eesmärkidega peetavate loomade pidamise nõuded, mis lähtuvad Põllumajandusloomade Heaolu Nõukogu soovitustest loomade loomuomase käitumise arvestamisel, valu, haiguste ja kannatuste vältimisel. Lähtume kõigi põllumajanduses kasutatavate loomade heaolu tagamisel nende liigipõhistest vajadustest (sh käitumuslikud) ning kaotame barbaarsed praktikad nagu isaste tibude hukkamine ja nokkade tuimestuseta lõikamine munafarmides, sigade tuimestamata kastreerimine ning vasikate emadest enneaegselt eraldamine.
7.Suurendame järelevalvet loomade heaolu tagamiseks. Teeme kohustuslikuks tapamajadesse kaamerate paigaldamise tapaliinile, vastuvõttu ning uimastus- ja pidamisboksidesse. Suurendame Veterinaar- ja Toiduameti inspektsioonide arvu loomapidamisasutustes (sh tõukoerte kasvatusasutustes).
8.Kehtestame veterinaarkliinikutele looma väärkohtlemisest teatamise kohustuse. Karmistame karistusseadustikku, sh võimaldame korduvatel või väga julmadel juhtudel kohtul inimeselt loomapidamisõiguse ära võtta kuni elu lõpuni, mitte ainult viieks aastaks.
9.Laiendame raierahu nõudeid vastavalt metsloomade vajadustele. Kui plaanitava ulatusliku raiega piirkonnas talvitub karu, peab jahti ilves või asub hundikari, tuleb seal kehtestada aastaringselt ajutine raierahu seniks, kuni see ei sea enam ohtu piirkonnas elutsevate metsloomade heaolu.
10.Soovime kehtestada piirangud ja suurema järelevalve sügisesele veelinnujahile. Kehtestame lubatud kütitavate lindu arvuks kaks lindu ühe jahimehe kohta päevas.
11.Leiame parimad praktikad ilutulestiku piiramiseks, et vähendada linnakoosluste ja koduloomade häirimist aastavahetusel ja sellele eelneval ajal.
12.Anname loomakaitseorganisatsioonidele kaebeõiguse, et tagada parem järelevalve loomade õiglase ja seadusele vastava kohtlemise üle.
Riigikogu valimised toimuvad 3.märtsil 2019
