Kuni sada tuhat koera ja seda igal aastal. Nii käib see juba sajandeid ja seega on mitte millegi eest tapetud juba miljoneid ja miljoneid ja miljoneid koeri. Ei hakka teile loetlema oksendama ajavaid piinamisviise – pesuehtne sadism ja enamasti liigitatakse taoliste tegude täideviijad peast korralikult segasteks, kes tuleb ühiskonnast kibekiiresti isoleerida. Hullumajad paraku ülijulme Hispaania jahimehi täis ei ole. Miks siis ometi?

Mida piinavamal moel loom hukatakse, seda suurem on jahiõnn. Lisaks pesevat see maha koeraomaniku häbi, kui tema hoolealune kolleegi penidest aeglasem oli või vähem saaki ette ajada suutis. Iganenud uskumus viib veebruaris, iga jahihooaja lõpus koerte taevasse kuni 100 000 looma. Ja see kõik ei toimu mõnes kauges riigis, vaid siin samas Euroopas, täpsemalt Hispaanias.

Eestimaa teenekaim loomakaitsja Heiki Valner tähistab täna oma 60. sünnipäeva. Vaadates tagasi aastakümnetele ja sadadele päästetud loomadele ning lindudele, on palju läinud hästi. Loomapidamiskultuur Eestimaal on paranenud teosammul, ent märgatavalt, kui võrrelda aastakümnetaguse ajaga. Loomade heaolu eest seisva Valneri südame paneb praegu valutama hoopiski metsloomade ja iseäranis huntide ümber toimuv.