Peamised siseriiklikud loomakaitsealased õigusaktid on loomakaitseseadus, loomatauditõrjeseadus ja veterinaarkorralduse seadus ning nende alusel kehtestatud määrused. Samuti on loomakaitse valdkonnas olulised looduskaitseseadus, jahiseadus, ning kalapüügiseadus, millistega on reguleeritud looduses vabalt elavate loomade kaitse ja kasutamine. Kõik siseriiklikud õigusaktid on kättesaadavad Eesti Vabariigi ametliku võrguväljaande Riigi Teataja veebilehel 

Loomakaitseseadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu. Loom loomakaitseseaduse tähenduses on imetaja, lind, roomaja, kahepaikne, kala või selgrootu.

Looduskaitseseaduse eesmärkideks on looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega, kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine ning loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. 

Jahiseadus sätestab jahipiirkonna moodustamise ja kasutamise, jahiulukite seire, küttimismahu ja -struktuuri ning muud jahipidamise alused, määrab kindlaks jahipidamisõigust tõendavad dokumendid, sätestab jahiulukite tekitatud kahju hüvitamise ning riikliku järelevalve ja vastutuse.

Kalapüügiseaduse  eesmärk on tagada kala- ja veetaimevaru kaitse ja säästlik kasutamine lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud kohuseteadliku kalanduse põhimõtetest, tagada kala- ja veetaimevaru taastumisvõime ja veekogude tootlikkus ning vältida ebasoodsaid muutusi veekogu ökosüsteemis.

Loomatauditõrje seadus reguleerib loomade kaitset loomataudide ja haiguste eest. Seadus sätestab loomatauditõrje meetmed ja reguleerib nende rakendamist, samuti loomataudist põhjustatud kahjude hüvitamist.

Metsaseadus reguleerib metsanduse suunamist, metsa korraldamist ja majandamist ning keskkonnale tekitatud kahju hüvitamist ja sätestab vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest.

Karistusseadustik