Täpiga juhtus õnnetus Vabaduse puiesteel Jannseni kaupluste lähistel kella 10.30 paiku. Ainiki nägi seda pealt ja esmalt sai Täpi löögi ühelt autolt. Seejärel tuigerdas ta vastassõiduritta, aga ka seal ei suutnud üks autojuhtidest otsasõitu vältida. Kaks tugevat obadust koera ei murdnud ja ta jooksis pärast õnnetust omal jalal Kõla tänavale, kust hiljem ise koju roomas.

“Katkine alalõug, murtud käpp, sisemine põrutus on esmased vaatlustulemused”, ütleb Loomade Kiirabi Kliiniku arst Rasmus Uusküla murelikult. “Selle noore koera elu on päästetav, aga kitsikuses elava suurpere rahaline seis pole kiita. Loomapäästegrupil pole ka praegu kerged ajad, aga äkki leiate võimaluse.”

Ei suuda meie “EI” öelda ja pole me ka mingid Jumalad, kes otsustavad, kes elama jääb ja kes mitte! Aitame kõiki võimaluste piires ja loodetavasti inimesed tulevad selle üleskutsega kaasa. Verise koera juures istuva nutva mehemüraka nägemine tõmbas südame krampi. Ei ta süüdistanud kedagi. Ei ta näidanud näpuga vaid võttis kogu vastutuse:

“See on minu ja ainult minu süü! Lapsed hakkasid nutma ja läksin tuppa vaatama, et mis juhtus. Ma ei olnud ära kaua, aga Täpi hüppas üle aia.”

“Ära ennast küll süüdista ja lastega oleks võinud ju midagi halvasti olla.”

“Ikkagi oleksin pidanud Täpi tuppa kaasa võtma. Hiljem naine nägi kui ta verisena aia taha roomas. See oli jube! Ju ta Vabaduse puisteel auto alla jäi. Seal kiirused ka suuremad. Ega ma täpselt muidugi tea …..”

“Palju sul lapsi on?”

“Viis”

“Kus sa töötad?”

“Olen muusikaõpetaja, aga umbes kolm aastat tagasi kaotasin töö. Annan väga väikese koormusega tunde ja naine on praegu kõige pisemaga kodus. Sellepärast me väga hästi ei elagi.

Ma olen vastutustundetu! Ma ei tohiks lapsigi kasvata kui koeraga hakkama ei saa!”

“Ära süüdista ennast ja õnnetused lihtsalt juhtuvad. Praegu on jooksuaeg ka ja emase lõhna peale lähevad isased läbi seina.”

“Meie aed on 1.30 kõrge. Panin sinna lisatraadi, et Täpi üle ei pääseks, aga ta hüppab nii kõrgele. See on minu süü! Sellise koeraga peab maal, mitte linnas elama. Nõmmel ei tohi aeda väga kõrgemaks ka teha …..”

“Aitäh , et koera juures oled. See on tema jaoks väga suur asi! Lähen koju ja panen kohe korjanduse püsti. Head inimesed ikka aitavad, sest homme võivad nad ise samas seisus olla. Me ei suuda loomi kontrollida sajaprotsendiliselt ja taolised asjad lihtsalt juhtuvad. Ära ole enda vastu karm!”

 

Ja nüüd ma kutsumegi koeraomanikke ja loomasõpru Täpi jaoks annetama. Palume sedapuhku näha see vaev ja teha pangaülekanne, sest see jõuab kohe kohale, mitte järgmisel kuul nagu telefoniannetused. Selgitusse palume märkida “Täpi raviks”. Tänan kõiki hoolivaid inimesi ja selle loo jagajaid. Päästame üheskoos 15 augustil kahe aastaseks saava Täpi! Aitame Täpi teda pikisilmi koju ootava pisipere juurde tagasi!

Loomapäästegrupp MTÜ

EE437700771003183318

Täpi ravi saad loomulikult toetada ka meie annetustelefonile helistades:

900 23 23 (10.-)

Tervitustekst kuulake palun lõpuni, sest muidu annetust ei toimu.