“Tere! Sooviksin natuke abi. Nimelt leidsin Tartus puu külge seotuna ühe väiksemat kasvu koera. Päris tükk aega siin olnud, vaeseke näeb väga halb välja, on pisut arglik, aga lasi mind ligi kui talle juua viisin.
Mida ma peaksin tegema, süda ei lase siia jätta? Praegu on ju sügis ka ja loomi hüljatakse palju!”
Väidetavalt juba tunnike jälgitakse Tartus, Mõisvahe 55 ühte puu külge seotud koera. Kuna see asub otse Anne Selveri juures, siis palusin kannatada, sest omanik võis ka poodi minna.
Aga tund aega poes olla on ikka väga too much! Kui tegu pole muidugist mõne meeleheitel koduperenaisega, kes võib end kauplusesse kasvõi nädalaks-paariks unustada. Lõpuks tuli omanik ja hakkas kutsale abi otsinud neiuga pragama:
“JÄLLE üks isehakanud loomade abistaja. Miks ma ei tohi oma koera puu külge siduda kui tahan?”
“Te olite ju üle tunni ära! See on liiga kaua!”
“Ma kordan küsimust, miks ma ei tohi oma koera puu külge siduda kui tahan?”
Vat selle sidumisega on nii ja naa, aga neiule tundus, et omanik tuli linnast:
“Oleks võinud pisikese selleks ajaks ju jätta koju, kui linna asja oli, mitte puu külge siduda! Igasugust rahvast liigub ning miks ta kindel on, et keegi koera endale poleks võtnud? Koer on ju imearmas ja tore!”
Loomaomanikele väike palve ka. Praegu on loomahülgamiste tipphooaeg ja me oleme seetõttu eriti valvsad kuskile kinni seotud või omapäi kõmpivate loomade suhtes ning reageerime võimalikult siva. Antud juhul puudusid loetud minutid sellest kui oleksin Loomapäästegängi Tartu vabatahtlikud talle järele saatnud.
Et igasugu hilisemat jama ja vingumist vältida, siis hoia oma lemmikul ikka silm peal, mitte ära jäta teda pikaks ajaks suvalisse kohta puu külge seotuna! Koer pole jalgratas ja ei pruugi sind õhtuselt rongilt tagasi oodata! Tegelikult pannakse ka rattad tänapäeval väga ruttu pihta ning see võrdlus oli kohatu, vabandan!
Hüljatuna näivatest loomadest andke aga ikka, jälle ja alati teada:
53 230 230, help@animalrescue.ee