Loomapäästegängist on kuuldud isegi juba Venemaal, Skandindinaaviast ja mõnest muust Euroopa riigist rääkimata. Hästi äge, aga seda “paadunud loomasõprade bandet” oleme ka neli või rohkemgi aastat ju kokku ajanud ning viimasel kahel sai ka uut nime kõvasti promotud.

Sedapuhku sain kirja Moskvast, milles Sveta muretseb augustikuus Eestisse saadetud koera pärast.

“Kuidas kutsul läheb? Tahan tema eluga kursis olla! Otsige see 18 aastane noormees üles”, muretseb naine.

Ma olen ka selline, et alul ikka süda valutab tugevalt, aga kui näen, et loomal on uues kodus kõik hästi, siis rahunen maha. Loovutamine ise on muidugist täielik needus ja tunne on selline, et tõmba või ise end koera/kassi usalduse reetmise pärast oksa, ag see läheb üle….

Sveta kirjas oli üks koht, mis pani muretsema ja taas väideti, et koer võeti ära ja saadeti Eestisse ilma omaniku loata? Mis kuradi äri need Venemaalt koertetarijad küll ajavad?!

Hea noormees, kes sa Venemaalt hiljuti koera said! Kui satud seda lugema, siis kirjuta mulle heiki@animalrescue.ee ja annan sulle Sveta kontaktid. Suhelge, saada talle pilte ning rahusta ta maha, sest naine on oma koera pärast mures, mis iseenesest on igati õige ja vastutustundlik käitumine! Aitäh juba ette!

Sveta: “Здравствуйте, я Света живу в Москве, разыскиваюмор парня, которому отправили собаку из Москвы в июле -августе 2018 года без моего согласия.

я опекала её 3 года,хочу наладить контакт с новым хозяином и следить за судьбой собаки, есть только фото парня,ему 18 лет, живет в Эстонии ,может вы разместите моё объявление в соц.сетях ваших и он отзовется, спасибо огромное за любую информацию…

Oчень переживаю за собаку….подробности расскажу при личном общении.”