Eile teatasin teile ühest põdrast, kes Maardu kandis abi vajas. Algul pidin ise minema, aga keerasin otsa ringi kuna Harjumaa vabatahtlike juht Katrin Lehtveer oli palju lähemal. Kui ta kohale jõudis, oli seal seismas juba inimestele mõeldud kiirabi, mis tekitas hämmingut.
Kuuldes, et Kats on “Loompäästegängist” tegid nad minekut. Juba esmasel ülevaatusel oli selge, et põdrahakatise tagakehaga pole kõik korras.
“Selgroog või jalaluud on purud. “, mõtles Katrin. “Teda juba ei aita, aga saaks vähemalt piinadest vabastada!”
Looma juurest tuli roiskumishaisu ja see tähendas, et ta oli seal lebanud juba mõnda aega.
“Helista oma naabrile ja las tuleb laseb maha! Ta ju jahimees!”, palusin Katrinit.
“Ta on ju tööl!”
“No las sebib kedagi ja kuradile see jahipiirkond, sest tegemist on hädatapu, mitte jahipidamisega! Nii ütlegi!”
Naabrimees oligi tööl, aga andis Maardu jahiseltsi inimeste kontaktid. Edasi toimus juba kõik talutava kiirusega. Ajakava ka teile vaatamiseks:
11.44 – kõne mulle
12.09 – Katrin jõudis sündmuskohta, kus oli juba kiirabi
12.31 – keskkonnainspektsiooni tegelased
12.45 – Maardu päästekomando
12.55 – Jahimehed
13.01 – Halastav lask
Tänan nii enda kui Loomapäästegängi nimel eelkõige Kristiinet, kes päästeoperatsiooni käima lükkas. Ka Maardu jahimeestele suur aitäh, et kiiresti reageerida suutsid. Tegelikult on kõik kohale sõitnud kummarduse välja teeninud, mida ei saa aga öelda autojuhi kohta, kes vigastatud looma vedelema jättis!
PS! Õhtul jahimeestelt saabunud kinnituse kohaselt oli põdral jalaluumurd. Verevalumite ja looma seisukorra arvestades juhtus õnnetus paar-kolm päeva tagasi ning pärast lööki lendas ta teeäärsele alale, kuhu jäigi abituna lamama Ilmselt oli tegu suurema autoga.
53 230 230; help@animalrescue.ee