Tõmbame selle nädala siis heade uudistega käima ning eile Viimsis teepervelt üles korjatud kassipoeg ei kavatsenudki alla anda ning elas öö üle. Eks talle oldi ka kõvasti abiks ja ilma inimese sekkumiseta kõlaks praegast kassikirkokellad.

Vaeseke oli sent surmale võlgu ja mina küll ei julgenud üle viiekümne prossa talle elulootust ennustada. Salamahti lootsin mõistagi imele küll ja jumalad olid taas meie poolt! Jeeee!

Loomade Kiirabi Kliiniku arstid mässasid nagu oskasid ja esmane ülesanne oli kehatemperatuur üles saada – see oli kliinikusse saabudes vaevalised 21 kraadi kui mälu nüüd alt ei vea ja see õnnestus. Hommikul vaatas mulle puurist vastu juba hoopis teistsuguse pilguga kiisulaps:

“Me ristisime ta “Happyks”, hüüdis vanemassistent Anželika Tsibizova rõõmsalt.“Oi, me olime ta pärast mures ja nunnutasime nagu oskasime!”

Nooremal pealiskaudsel lugejal palun nüüd tähelpanelik olla, sest nimi polnud teps mitte “Äpp” ehk eestikeelne tõlgitud lühend sõnast application vaid ikka Happy ehk Õnnelik. Ja õnnelik on see loomake nüüd tõesti, sest ta teed ristusid pärast õnnetust järjest ainult heade inimestega. Teda teepervel lebamas näinud noormees pidas auto kinni ja ei pidanud paljuks kassilast linna kliinikusse sõidutada! Täielik ime seegi, sest kaasatundlikke inimesi jääb siis karmis maailmas aina vähemaks. Loomaarstide imeteost ma juba rääkisin, aga saatusel oli veel üks ime varuks.

 

Eile hakkasin kiisukesele otsima hoiukodu ja mõistagi seda ei pakutud. Hommikul oli aga mul endal inimesearsti juurde asja ning nägin haigemaja koridoris Olga Hristina‘t. Haarasin tal kohe kitli hõlmast kinni, sest Olga kätte olime varasemalt üsna haigeid loomakesi kosuma usaldanud.

“Tule võta mu veri ära! Ma teisi ei usalda, sest arstid on reeglina päris rumalad!”

“Kui sa teisi ei usalda, siis eks ma pean siis ise võtma.”
Mõistagi rääksime protseduuri ajal maast, ilmast ja loomadest.
“Ma pole ammu enam hoiukodu pakkunud. Vist ei mäletagi enam kuidas see käib”, räägib Olga.
 
“Tuletame siis meelde ja toon sulle täna ühe pisikese iluduse, kes ilmselt autolt paugu sai.”
 
“Ma lugesin hommikul, ta oli nii armas. Võin teda hoida küll kui ta väga katki ei ole. Elan ikka vanas kohas. Too õhtul ära kui hoiukodu vajad”
 
“Ei ole üldse katki ja erihoolt see loomake nüüd küll enam ei vaja. Õhtul näeme!”
Loodetavasti muutis see Happy-nimelise kiisuga toimunud imelugu teie nädala alguse veidikenegi paremaks. Tahad loomi aidata, aga ei saa? Ära sapsi! Me teeme seda sinu eest suurima rõõmuga, aga aita veits kaasa, sest ilma annetusteta ei suudaks me aidata ühtki lindu ega looma. Mina tänan!
  • Loomapäästegrupp MTÜ
  • EE437700771003183318
  • Annetustelefon: 900 23 23 (10.-)

Nagu isegi aru saite, siis see kiisuke kaua meie juures olema ei pea. Kui ta meeldib sulle ja tahad just temale päriskodu pakkuda, siis kirjuta meile: help@animalrescue.ee