Loomapäästegäng pole veel “uues hingamises” rokkima jõudnud hakatagi, aga meid on juba märgatud. Pelgalt Facebooki lehte on paari nädala jooksul üle 40 000 korra külastatud ja see rõõmustab mu haiget südant ja neeru väga. Aitäh!
Asjad toimuvad peadpööritava kiirusega ja nii saab ka koduleht valmis palju varem kui plaanitud. Algselt panin märgi maha, et 4,oktoobril, Üleilmsel loomade päeval peab see üleval olema, aga ilmselt saate seda näha juba sel nädalal. Nii, et kannatage veel veidi …
Annetusnumber 9002323 hakkab tööle septembris, aga mitte teises pooles nagu plaanitud, aga üksjagu varem. See sõltub muidugist sidefirmadest, mitte meist.
Ka spetsiaalsed loomade “kiirabi kaubik-taksod” hakkavad sõitma palju varem ja nihutame nende esitlemise siis 4.oktoobrile. Ärge võtke seda kui lubadust, aga äkki jõuan.
Täna kahjuks või siiski õnneks ma arvutis mingi organisatoorse jamaga tegelema ei hakka. Ometigi pole põhjust rõõmustamiseks, sest üks probleemne hobusekasvataja lasi maha igati sõbraliku ja toreda hobuse. Väidetavalt leiavad oma otsa sel nädalal ka tema kolm sõpra ….
“Persse see kodulehe ehitamine ja nüüd on vaja hobuseid päästa. Selleks ju Loomapäästegrupp loodud ongi! See kuradi mutt hakkab mulle juba tõsiselt närvidele käima. Aastaid tagasi vingerdas ta end välja, aga sedapuhku käigu kuradile!”
Nagu Loomakaitse Liidus, nii ka Päästegängis, tuleb üle poole murekirjadest mu isiklikule meilile:
“Tere Heiki, pöördun suure murega teie poole. Olen üritanud päästa paar hobust inimese käest, kes joob ja ähvardab hobused maha lasta. Käisime isegi eelmine nädal treilerisse ajamas neid, aga kahjuks kõik ebaônnestus.
Ja eile sain öösel teada, et Läänemaal, Nigula vald, Männiku küla, Väädi talus elav Anita olevat ühe oma hobuse maha lasknud. Kuhu ma peaks kiiremas korras pöörduma, et saaks päästetud selle inimese käest vähemalt need 3 hobust?”