Aita kaasa!

Aita kaasa!2018-09-23T02:21:45+00:00

“Kus viga näed laita, seal tule ja aita!” 

Sa pole rahul Eesti riigi suhtumisega loomadesse või oled märganud meie töös puudujääke? Sul on mõtteid kuidas paremini loomade heaolu tagada ja nende väärkohtlemist vähendada! Sa tahad läbi viia mõnda projekti, mis vähendaks loomade kannatusi ja parandaks nende elujärge? Võta julgelt ühendust ning realiseerime need ideed üheskoos. Loomapäästegrupil on mitmeid mõtteid, mis ootavad vabatahtlikku tööd mittepelgavate loomasõprade abi ja teostust. “Julge pealehakkamine on poolt võitu!”, ütleb teine Eesti vanasõna ja seda on igati paslik meenutada neile, kes endas kahtlevad ega tea kuskohast peale hakata.

 “SOS ehk hädasolevate loomade projekt”

  • Vajame vabatahtlikuid, kes suudaksid kaebustele ja vihjetele operatiivselt reageerida ning käiksid loomade olukorda ja pidamistingimusi hindamas.
  • Vajame hoiukodusid, kus inimesed hoolitseksid väärkoheldud looma eest ravi lõpu ja uue kodu leidmiseni
  • Lasnamäe Loomakaitse Selts, Saaremaa Loomakaitse Selts. Miks ka mitte? Oleme veendunud, et kõige kiiremat abi saab hädasolev loom just kohalikelt elanikelt, kes tunnevad nii olusid kui inimesi. Sestap nõustame ja aitame igati kaasa uute sõltumatute loomade heaolu eest seisvate ühingute ja seltside tekkele. Tahad luua Lääne-Virumaa Loomakaitse Seltsi? Anna teada ja teeme üheskoos ära. Nii lihtne see ongi!

 “Koduleht ja sotsiaalmeedia”

  • Vajame veebitoimetajaid, kelle ülesandeks on kodulehe ja Facebooki-lehe haldamine. 
  • Vajame tõlkijaid, kes leiaksid ja tõlgiksid loomadega seotud harivaid ja aktuaalseid artikleid kogu maailmast.
  • Meie koduleht saab olema neljakeelne. Eesti – ja inglisekeelse versiooniga saame hakkama. Küll vajame aga abi soome ja vene keele tõlkimisel, et ka neid keeli rääkivad inimesed saaksid meie tegemistega kursis olla.

 „Loomaveeb“ ja saatesari “Loomad on lahti!”

Minu soov hakata ise tootma erinevate loomaliikide muresid ja rõõme kajastavat saatesarja ja ajakirja ulatub aastasse 2008. Paraku võttis reporteritöö, pere ja hädaliste loomade ravimine kogu aja ja nii see mõte “teostamist ootavate ideede ja unistuste” riiulile tolmu koguma jäi.

Paar aastat tagasi võtsin end kokku ja tegin esimesed neli saadet isegi valmis. Teist sama palju annaks veel kokku monteerida, sest suvi täis võtteid tootis üsna palju “musta materjali”. Aga taas matsid hädalised loomad mind enda alla ja laiemal avalikkusel jäidki need loomalood nägemata. Ilmselt enam ei näegi, sest lood on juba vananenud ….

Ka loomade tervisemuredele pühendatud ja loomaomanikke nõustav ning hariv saatesari ootab teostust. Tõmbaks need projektid lõpuks ikkagi käima!? Sedapuhku ei panustaks aga televisioonile vaid internetile ja poeme hoopis arvutitesse ja mobiilidesse? Ise ei taha enam mikrofoni ja kaameraga väga rassida, aga olen ihu ja hingega valmis kaasa aitama.

Sa ei pea olema professionaal. Olen ise aastaid televisioonis töötanud ja seega nõu ning jõuga kõrval tegutsemas-koolitamas kuni sa omal käel ise hakkama saad. Loomaarmastus, suhtlusvalmidus, siirus, esinemisjulgus, teotahe ja missioonitunne on mõistagi need omadused, mis peavad Sul endal kindlasti olemas olema. Kauni emakeele valdamine nii sõnas kui kirjas tuleb samuti ainult abiks. Enne järgmist aastat pole aega sellega tegeleda, aga mõelge ja kaaluge ning kui arvate, et saate filmimise, monteerimise või reporteritööga hakkama, siis võtke aga ühendust – toimetus@loomaveeb.ee

“Koolitusprojekt”

Olen alati pidanud tähtsaks just laste ja algklasside õpilastele koolitamist, sest seda nn loomadest hoolimise tarkust ja -armastust tuleb ikka maast madalast inimestesse süstida. Varasematel aastatel oleme viinud nii Põhja- kui Lõuna-Eesti koolide algklassides läbi loenguid ehk lemmikloomatunde ja nendes on alati osalenud ka loomad. Need tunnid on olnud alati ülipopulaarsed ja oodatud ning meie lektorid on väga tasemel. Loodetavasti õnnestub tulevikus taolise projektiga jätkata ja kui sulle meeldivad lapsed ja loomad ning sa tunned kutsumust noorte inimestehakatiste elusid mõjutada, siis anna aga endast teada – info@animalrescue.ee

“Vene projekt”

 Eestimaal elab palju venelasi, kes samuti hoolivad väga loomadest. Paraku ei tea meie neist ega ka nemad meie tegemistest suurt midagi. Olen ise küll paari nö vene loomasõprade seltsingu asutamise juures nõu andnud, aga kas nad ka edasi tegutsevad või lõid käega, ei tea ma teps mitte. Ida-Virumaa on aga täiesti asustamata maa meie jaoks. Sestap oleks vaja ka venelasi oluliselt rohkem kaasata ja see valdkond vajab juba täiesti omaette inimesi, kes sellele pühenduksid. 

“Projektikirjutaja”

Raha ei ole maamunalt kadunud ja seda jagatakse usinalt. Paraku tuleb selle va rahakese saamiseks täita hunnikute viisi pabereid ja seda peab ikka oskama ka teha. Mõte võib ju väga hea olla, aga kui sa ikka ei valda bürokraatiat ja vajalikku kantseliiti, siis jäävad rahad saamata ning ideed teostamata. Meie seas pole praegu kedagi, kes seda tööd oskaks ja oleks tore kui selliste oskustega spetsialistid meiega ühineks.

 “Fundraiser”

Et kõiki neid ja palju teisi vajalikke ja toredaid asju teha on vaja raha. Sestap vajame enda sekka hädasti selliseid inimesi, kes hoiaks silma peal erinevate projektide taotlusvoorudel ja annetuskeskkondadel. Kes suudaksid rääkida meie missiooni vajalikkusest ja veenda ettevõtete juhte meie tegevust toetama. Fundraiser peaks korraldama ka erinevaid kampaaniaid ning korjandusi, mis tagaks vahendid kasvõi hädavajalike teavituskampaaniate tarbeks. Paljud mittetulundusühingud on avanud oma veebipoed. Seda võiksime teha ka meie, aga taas on taoliste inimestest puudus. Kasumlikke tegevusi ja võimalusi on mõistagi veel kümneid ja kümneid. 

Tänased riigijuhid väidavad, et loomakaitsega on Eestis kõik korras. Meie ütleme, et see ei vasta tõele. Poliitikud kinnitavad, et loomi kaitsevad seadused. Meie kinnitame, et ainult paberile kirjutatud mitterakendunud ning muutmist vajavad seadused loomi ei aita. Ministrid väidavad, et kontroll loomade heaolu üle on piisav. Meie jällegi pole pahatihti rahul Veterinaar- ja Toiduameti ning Keskkonnainspektsiooni tööga ning kinnitame, et seda saaks palju paremini teha. Seega lahendamist vajavaid probleeme jagub kuhjaga, aga täna selleks poliitiline tahe puudub. See on ka mõistetav, sest loomad ju valimas ei käi! Järelikult peavad nende eest kostma loomasõbralikud inimesed, keda peaks olema palju-palju rohkem, et meid ka kuulda võetaks.

Ma ei teinud seda lehte tahtlikult väga ametlikuks nagu tavaks, vaid rääkisin otse ja omadega nagu asjad on. Tegelikult me pole üldsegi nii ametlikud ja tähtsad nagu pahatihti võib välja paista, vaid “meie gängi” on kogunenud täiesti tavalised inimesed, kes soovivad, et ka loomi koheldakse veidike paremini. Me polegi tegelikult nagu mingi ühendus, vaid pigem sõbralik pere, kes soovib seda julma maailma vaid paremaks paigaks muuta. Me ei tea täna vastuseid paljudele küsimustele, aga areneme päev-päevalt erinevatest juhutumitest ja loomadelt õppides. Mäletan kui 2007 aastal läksin Loomakaitse Seltsi ja soovisin tegevuses kaasa lüüa. Alul pelgasin, et ma ei oska ega tea ju midagi!  Ei peagi teadma, sest loomakaitsjaks ei saa kuskil õppida, täpselt samamoodi nagu ka heaks emaks või heaks inimeseks ei saa kuskil koolis õppida. See tuleb su seest ja kui sul on empaatiavõime olemas ning soovid siiralt ka loomade kannatusi vähendada, siis rohkemat polegi vaja! 

Olen näinud kolmes mittetulundusühingus kuidas vassimine, kaasvõitlejate tagaselja kirumine ja intriigitsemine viivad totaalse kaose ja peaaegu organisatsiooni sulgemiseni välja. Sestap püüame seda iga hinna eest vältida ja ärgem unustagem, et oleme kokku tulnud ikka loomade päästmiseks, mitte oma egode upitamise nimel. Loomulikult me vaidleme tuliselt, aga see on emotsionaalsete inimeste puhul ka normaalne, sest eks me kõik ju soovi lõppkokkuvõttes sama – paremat elu loomadele. Kui ka Sulle pole need põhimõtted vastukarva, siis tule meie sekka – rikkaks Sa ei saa, aga see-eest nalja ja nii kurbuse- kui rõõmupisaraid julgen lubada küll! Lisaks saad kindlasti veel rahuolu oma tööst ja päästetud loomahingede tänu käib mõistagi asja juurde.

Ligi kaksteist aastat tagasi polnud mul eriti midagi peale ebamäärase unistuse maailmast, kus ka loomadel ja lindudel oleks parem elada. Täna ma elan selle unistuse sees või olen vähemalt sinnapoole teel. Ühtäkki on kõik palju lihtsam, selgem ja loogilisem. Enne väga olulistena tundunud asjad on muutunud väärtusetuteks ja vastupidi. Päris palju on veel minna, aga ühel päeval jõuan ma kohale. Ma väga loodan, et see ikka juhtub! Äkki tahad seltsi pakkuda ja läbime selle teekonna koos? 

Nii gängi kui enda poolt isiklikult suurimad tänud headele inimestele toetuse eest ja uutele tegijatele soovin tere tulemast meie loomasõbralikku perre! 

Parimate soovidega,
Heiki Valner
Loomapäästegängi ninamees